julmad sõnad

taovad mind halastamatult pähe,

köidavad jalad ja käed,

sulevad silmad.

"mul ju midagi anda pole,

vaid vaesust ja kamaluga kirpe!"

"on ainult pori ja külm ja niiske.

mul on hirmutav videvik -

päikese müüsin leiva eest maha."

"mu sõrmed tahavad sooja,

aga seegi läks - võlgade katteks."

"me ei saa elada laenatud unistustest!"

olime ahastusest pea purjus,

sest

sina olid imeline akrobaat,

aga mina ihkasin mõõganeelajaks.