ja härra Kass ronib laualambi valgel kui väsimatu terrorist.
soojamüüril ripub niiskevõitu pesu,
kui külalisi tuleks oleks otsata häbi.
aga oleme vaid mina ja Sass teineteise kaisus,
mis siis et tal on nõnda kõvad kaaned
ja tekst õhtuteks liiga valju.
ma jooksen ikka aknale
pesu väel üle vaiba.
miskis allegooriahoos
uskusin,
et tahan vaid sind.
väljas sajab vihma, kuigi peaks lund.
mis neil luuletajail maast, las lähevad linna!
Sassiga koos olen ma täiesti üksi!!!
No comments:
Post a Comment