kui ma esimest korda
hakkasin endale kirjeldama seda
kuristikku meie vahel,
oli ta kõige hirmsam -
see väike vagu,
millest kergelt astuda võinuks üle.

nüüd, kui vaatan seda
kuristikku meie vahel,
ei karda ma teda enam -
ta põhi ei paista vastu
ning ma ei pääse niikuinii üle.