Hannesele!

me kolame vanades majades ja räpaseis tunneleis
nõretame emotsioonidest
aga kirja ei pane ridagi

sest kogu see maailm
mis kord ootas avasüli
sunnib nüüd leppima
mitte tegema tüli

me otsime rahva seast neid
kes õigesti saaks aru
ja teame juba ette
et pettume

aga ikka proovime
leida massidest iseennast
et vähem seletamisele kuluks sõnu

võtame hoogu
et loobuda valest
aga ikka ei suuda lakata
luuletamast
unistamast
soovimast
et homne päev oleks parem
ja suvel aega endale leiduks rohkem
et hommikuid jaksaks alustada varem
ega iga sõnaga suuremat auku kaevaks

me kolame ringi iseendas ja oma segastes tunnetes
aga muuta
ei oska midagi