Vahel  hommikul kell kuus

ma tahaks ka olla normaalne

ja mitte ärgata öösel

et kirjutada luulet

Et ma ei peaks ronima

sooja teki alt välja

ja pimeduses paberti

otsima käsikaudu

Et ma ei lamaks tundide kaupa ärkvel

mõeldes, miks nii palju mõtlen

ja kas sellest ka kunagi

 kasvan ma välja

Aga hommikul kui ärkan

ja närvidele käib kell

ma imekombel ei mõtle

et tahan olla normaalne

ja mitte ärgata öösel