miks inimesed, kellest ma hoolin
on omadega sassis
ja korrast ära
ning minu käed nii lühikesed,
et päästa neid iial ei suuda?
ja vaatan kannatlikult pealt,
kuidas nad nutavad,
ohkavad,
suruvad end vastu maad
ning valutavad aina südant.
sest inimesi, kellest hoolin,
ma päästa siiski ei suuda -
olen ise omadega sassis
ja kogu aeg justkui mujal.