kõik see hea, mis ma olla võiks

jookseb külgi mööda maha,

kui sinu sõnad

öösel kolmveerand üks

mu südant kogemata puutuvad

ma tean, et just seda sa tahad

ja lasen endal kukkuda

kaosesse

segadusse

mõistmatusse

ning hädaliselt vastu ööd

üritan kätega vehkides hoida end pinnal

ma tahtsin ainult lõbusalt

mängida sinuga kevadesse

ja siis kaotasin järje,

et kas mina sind

või sina mind

üritan pikalt saata

üritad endale saada

üritad pikalt saata

üritan endale saada

loodan kangesti,

et ehk on sul nüüd ükskõik

ja mind võtta saad kui tavalist

eakaaslast

vastassoolist

kleidikandjat

vana sõpra

ja pettun, pettun, pettun,

sest sina pole mõelnudki lakata

armastamast

unistamast

pole lakanud minu peale

mõtlemast

lootmast

ja ainult nalja viluks

ütled, et sul on ükskõik,

tehku ma mis tahan

ja kõigest sellest heast,

mis ma sinu paistel oleks suutnud olla

valin välja halvima

ja hakkan totaalseks idioodiks,

leian igal hommikul põhjuse,

miks sust lahti saada

ja igal õhtul põhjuse

miks su ainult endale haaran

lõpuks ma ei teagi,

kas olen lakanud sind tahtmast

või üldse kunagi endale ihand

kas tahan vaid,

sest teistele olen kade

või on sinu küljes ikka

üks tükk, mis puudu minus

kas sina oled lakanud mind tahtmast

sest kunagi süda liialt lootis

kas teistele oled kade,

keda sinu asemel ihkan

kas kunagi üldse leiad

need tükid, mis puudu sinus

kui kõik see, mida armastad ja vajad

pidi vastu karjuma minus