sinu olemas olemise kergus on nakkav,
kuidas su silmad pilluvad sädemeid
ja igal pool, kuhu sa lähed, süttivad väiksed lõkked

ma loodan, et sa ei kustu kunagi,
et neid õnnelikke saab olema palju,
keda sinu vahel särisev,
siis jälle puiklev,
ootamatu ja jahmatav,
vahel suisa rabav soojus
puudutab