Kuus aastat tagasi, kui sa mind märkasid,
olin ma tegelikult alles laps,
mis sest, et esitlesin end inimesena.
Ma olin endale otsa vaadanud vaid ühe silmaga
ja eikunagi piisavalt kaua.
Seega pidigi kõik ühel hetkel laiali vajuma.
Aga kõik see kaotusvalu,
liiga palju joodud klaasid,
mittemidagiütlevad kohtingud,
see peeglisse vaatamine oli selleks,
et me kohtuks ühel soojal suveõhtul uuesti,
aastatena näinud kuud seljakotis,
ja sa vaataks ja kuulaks mind teistmoodi.
Et ma saaksin sind kohata täiskasvanuna
ja mõista,
et kõik varasem oli vaid
eelhäälestus.
No comments:
Post a Comment