23.2.11

"Südamesse peaks jääma suvi"

tal olid märtsi silmad
ja juuli naeratus,
väljas ilusad ilmad,
keegi polnud vaevatud.
juuksed pehmed kui samet,
põsed punased nagu õunad,
vanamehed mängisid kabet
verandal päikeselisel lõunal.
ta kiikus väga uljalt
ning rõõmsalt õuel kilkas,
jalad murus paljalt
jälle üle hoovi silkas.
vanamehed mängisid ikka kabet,
nad teda ei märganud,
kratsisid vaid oma habet
ja lilled olid tärganud.
ta pudelis ei püsinud,
vaid traavis siia sinna,
kelleltki ei küsinud
kas ära võib ta minna.
jooksis võidu tuultega,
karikakraid korjas,
ei pidan'd aru suurtega,
elult seilkusi kerjas.
tahtis saada arstiks,
sõita ära kuule,
sõduritega koos marsiks,
keeraks õigeks uure.
kui suurelt ta küll unistas,
maailma endale vallutas,
lõpuks ikkagi unustas,
end korrale allutas.
vanamehed ei istu enam koos,
muru katab kasteloor,
elu pole üldsegi hoos,
see kõik oli siis kui ta oli noor.




Õues paistis päike. Oli ikka see sama talv ja mina kohtasin tänaval vaid mornide nägudega täiskasvanud inimesi. Palun ärge muutuge suureks saades igavaks!

No comments: