kui taevast sadas rotte.
sel ööl sind miilitsast välja lasti,
mina asusin pakkima kotte.
ja ma läksin läbi rottide saju,
ei oodanud sind ära.
jalg pehmesse mulda vajub.
ikka kostab kasside kära.
mis sest, et polnud kuhugi minna,
olin kodutu nagu kõik kassid.
just! seadsin sammud sinna,
kus inimloomus maha lasti.
nüüd igal ööl sajab taevast rotte.
hommik iial ei tule vastu.
ma ei paki kunagi kotte,
sest mul pole ju enam asju.
No comments:
Post a Comment