31.7.11

Vaikuse nägu öö

mu sõrmed ei olnud enam kindlad,
iseendas kahtlesid nad,
kui silitasin su pulstunud kaupead

oli vaikus ja oli öö,
mis meie ümber end mässis,
öelda ei olnud vajagi

pimeduses ei paistnud miskit,
aga su huultel õhkas loojunud päike,
silmis sillerdasid tähed, laubal kumas kuu

silitasin su pulstunud kahupead
ja öelda ei olnud vajagi -
sind armastan kõige paremini!

No comments: