26.9.11

Sõpradele keedumoosist ja haldjatest

See on miljonite paidega minu armsatele - Brendale, Lenale ja Jaanikale.



me lähme pidudelt üksi koju,
läbi pimeda vaikse linna.
meile laulavad tänavalaternad
ja kõrvus kumiseb tuul

võõraste poiste seletamatud pilgud
meid lahti võtnud - kokku pole pan'd,
mitte keegi neist läbi ei näe
ja läheb pidudelt üksi koju,
läbi pimeda vaikse linna

aga mõnikord
istume oma lapsepõlve viimastel patjadel,
ei vaja võõraid poisse,
vaid loeme vihmapiisku klaasil,
kõneleme keedumoosist ja haldjatest.
me ei lähe riimi,
meie lõpud ei kõlksu kokku
selles maailmas, mil ees kahekordne klaas,
on meil vaid ühekordsed elud

ja poisid viivad koju teised tüdrukud

2 comments:

Liisa Hõbe said...

kuidagi tundsin selle tunde ära. :)

Apelsinist küpsis said...

See on hea. Nii tore, kui keegi tunneb selle, mis on sônadesse pandud, ära.