lähme ratastega sõitma,
kui soojalt kuldne on hommik.
las tänavad kõlada tühjusest!
vaatan ise oma värvitutesse silmadesse
ja sina oled erakordne roheline
kas näed,
kuidas viimnegi valskus,
kõik nööbid mu õhukeselt mantlilt
on määratud langema maha?
rullin end lahti,
hakkan mängust päriseks.
sinu lihtne: jah, tulen küll
andis meile meeletud sekundid.
kaugustesse kajavad meie ilmsüütud hääled:
ei ole olemas tundetuid mõtteid,
kõik millekski tahab saada.
lausa mürgiselt lõhnavad sõstrad,
kui kodarad käivad ringi.
teedel, mis ei vii kuhugi.
sellel jahedal asfaldil,
kus kestavad igavesti meie lapsepõlveaastad
läksin omadega sassi,
ei tundnud kedagi ära.
kuldsed kiired püsivad visalt me kannul,
su käed läksid minu südame ümber lõplikult lukku.
meie põhjamaa karmidel kallastel
ma suudlen teiste tüdrukute poisse.
No comments:
Post a Comment