See on kokku pandud nendest lennukatest maailmamuutvatest mõtetest, mis meid ükskord hilja õhtul tabasid, kui kogu maailm ja inimkond ikkagi ei osanud õigesti elada.
Inimesed otsivad luuletustest
epiteete, metafoore,
kõike, mis vähegi kujundlik,
ja seda seletamatut saladus,
mida luuletajal ehk polnudki.
Nad otsivad maailmaruumist
võõraid maid ja tundmatuid objekte,
kus peituks teine elu
ja sada suurt mõistatust,
mõtlemata, et ehk väljas polegi kedagi.
Inimesed otsivad oma elust mõtet,
mis päevale looks jume,
annaks soovidele tee,
otsivad muudkui seda aadet,
mida ilmselt pole olnud ega olegi.
Kui hommikul ärkad
ja on aastaid möödunud sada,
pole vaja enam mõtet,
vaid veel rada, mida minna.
Kõik teed aga on läinud
juba väga ammu mööda
ja otsides mõtet
nad tegelikult kaotasid enda.
No comments:
Post a Comment