11.11.13

Lörts. MUSTA KOERA TRAAGIKA

19/10/2013 - pole mina, vaid hoopis keegi, keda kohtasin, kogemata, oma mõtetes ringi uitamas.

Alles säras päike, kuid koduväravast välja astudes olid pilved terve taeva kinni katnud ning hakkas jälle sadama. Terve päeva oli tulnud vihma, lörtsi ja rahet - kord oli taevas tusaselt hall, järgmisel hetkel sinas uhkelt. Mul ei olnud tahtmist ilma rahunemist oodata, seega lasin musta koera rõõmuks ta tänavale.
Öeldakse ju, et pole halba ilma, vaid vilets riietus ning mina leidsin sellele kinnitust. Tuul kiskus raagus puude oksi ja keerutas langenud lehti, laiad lörtsi lärakad maandusid jultunult riietele ja koera kasukale. Tema ei lasknud ennast sellest häirida ning miks oleks ka mina pidanud? Sees oli soe tunne. Astusin ilma igasuguse hirmuta kõikidesse lompidesse, naeratasin omaette, kui vesi laias kaares pritsis ning riided poriseks tegi. Tol hetkel tundus mulle, et terved kummikud on tõepoolest kõige suurem eluõnnistus.
Mets oli nukker, loendamatutes erivärvi kleitides ning vaikne. Ikka omal kohal ning avasüli ootamas, et võiksime tema erinevatel radadel hetkeks ära kaduda. Põsed hakkasid külmast õhetama, õhul oli kuidagi teistsugune maitse ja lõhn kui tavaliselt, mustal koeral oli nii palju tegemist, et ununesin tal sootuks.
Korraga tabasin end mõttelt: kui palju inimesi tuleksid säherduse ilmaga üldse välja ning naudiks seda? Kas nad märkaks, kui teistsugune on loodus pilvisel päeval ning mis moodi ta kõlab? Isegi kui oleksin tahtnud sinisilmselt väita, et kindlasti on selliseid uitajaid palju, teadsin, et nad istuvad pigem soojas ja mugavas toas ning vabanevad külitades igasugustest kohustustest, kuna õues on koerailm.
Mu neljajalgne sõber jooksis läbi kuivanud kõrte tohutu lustiga, käis mulle vahepeal saba liputamas ning kadus siis võssa, järel vaid hirmus ragin. Kõik mõtted, mis mind varem painasid, olid kadunud, hing oli rahul ja kerge, ma oleks võinudki jääda jalutama.
Head asjad lõppevad aga alati otsa, nii keeras ka tee ükskord kodu poole ning alles siis märkasin, et mu jope oli läbivettinud ning ka koera kasukas tilkus. Alustuseks panen oma riided soojamüürile kuivama.

No comments: