5.1.14

Tulid ja kadusid

Juhan Liivist ja elu sellest osast, mille vastu midagi parata ei saa. 

Ma tean, et Sa leiad siit enda, vihje on liiga ilmselge, seega saadan Sulle kallistuse!

Sa tulid tõesti nagu päikene
ja valgust ja selgust sai mu elu täis
ma lõin sinu paistel särama
ning tohutu õnn minust üle käis

Lõpuks kadusid ka kui päikene
tühja unustamise hõlmasse
justkui poleks olnud sära
et saaks haavad me vahel olnusse

Aga vähemalt kord sa tulid
kui aeg oli meile paras
joostes läbi sooja paduvihma
ja sul olid kollased kummikud jalas

No comments: