Marsa sõitis mul täpselt nina alt ära ja siis meenus see postitus Tumblr'is, kuidas mõned inimesed pääsesid kaksiktornide kokku kukkumisel eluga just väikeste asjade pärast nagu maha aetud kohvitops või liiklusummik.
Luulelisus ei ole viimasel ajal väga sõber.


jään bussist maha,
aga uueni on tund.
võtmed kadusid ära,
kuid kohe algab kool.
kingapael läks lahti,
head kohad võetud said.
auto ei läinud käima,
jäi nägemata saade.
sõbraga pikaks venis jutt,
emal toit jahtus ära.
vihma kallama hakkas,
linna jäi minemata.

aga nii just peab,
et vahel ei vea.
ka hoolikalt peetud plaanis
võib olla
paar eluohtlikku auku.