9.2.16

Ma tahtsin alati olla kalju -
kivist südame,
vankumatu meelekindlusega.
Et ükski torm mind paigast ei kisuks,
keegi mind ei kõigutaks.
Seista uhkelt mererannal,
keset adru
lugeda mäslevaid laineid,
kasvatada sammalt,
valgendada kajakate käes.

Aga ma olin tolmukübe,
raju ja tuule käes.
Kadusin vihmasajus,
tekkisin taas lõõskavas kuumas.
Jäin talla alla
ja pidevalt kõigile ette.
Maailm läks minust üle mühinaga,
keegi luba ei vaevund küsima.

No comments: