16.7.16

Ütlesin ühes loovate inimeste seltskonnas, et mul on alati hirm kirjutada armastusluulet, et ma ei ole ju Marie Under ja kindlasti kipub läilaks. Lugesin näiteks ühe luuletuse, mis on mõned tekstid all pool, nemad arvasid et ei kisu sugugi. Ja nüüd kuu aega ma ei olegi kirjutanud vist muust, kui sellest, mis tunne on temaga samas maailmas elada.


sinu armastus minu vastu on ilus ja õrn
ja tuleb läbi pihlakaokste tähtedeta ööl
üle vesiste kruusateede
läbi helkiva jõe
jõuab kohale nii siiralt, nii puhtalt
nagu polekski ta rännanud
hõikeid täis metsades
ja karjusmarja laantes
merevahus kiviklibudel
automühast vaikseks jäänud kraavides

tuleb mu tuppa 
ikka värskelt veel päiksesoe
mina ise olen habras kadakas

No comments: