Olen aastaid lihvinud oma nurke,

mitu korda armastuses petta saand

Sinu elu on läinud üsna sama rada

ning kohtumise hetkeks oleme kaotanud

selle nii helesinise usu

ja soovi kramplikult hoida käest

Me ei ole enam kergeusklikud,

teame kui lihtsalt tunne elule jalgu jääb

Jalutuskäigud pole otse päikeseloojangutesse

ja vestlused lõppevad vara tõusmise nimel

Ma ei soovi enam enda eest vabandada

ja sinul puudub kaklemiseks jaks

Me kumbki ei taha tunda vanamoodi

või teineteises istuda kinni

Ja siis korraga on möödas mitu kevadet

Me oleme ikka koos sama vihma all,

oleme ikka teineteisega selles päris elus

Sa ei ole küll mu esimene armastus,

aga võid vabalt olla viimane