9.5.17

Meil sinuga oleksid kindlasti väga arukad lapsed
sellised, kes oskavad öelda, mida nad tunnevad
ja põhjedada oma arvamusi
(sest mina ju kirjutan luuletusi
ja sinul on argumendid varruka peal reas)
Nad istuks õhtuti lauas ja ajaks meiega juttu
taldrikul auramas lõhe, seened ja riis,
sest nad juba maast madalast teavad,
et lasteaias ei panda toidule piisavalt soola
ja kokku hoitakse hea rasva pealt
ning sajale keedetud karamellkisell ei saa iial maitsta nii
nagu nende isa tehtud pošeeritud nektariinid
Nad tantsivad laupäeviti minuga mööda tube,
ja ootavad, et saaks minna jalutama parki
Meil oleks neile aega naeratada ja tuletada meelde,
et elu ongi vahel ebaõiglane,
aga ühel hetkel hakkab kergem,
kindlasti hakkab, sest meie ju ometigi teame
Nad turniks puude otsas ja kõõluks kiigel
kui sulle omletti tehes räägin, mida öösel unes nägin
ja pistaks pea vahel aknast sisse –
mitte selleks et kaevata, mitte selleks, et kurta –
vaid küsida, kuidas mesilane leiab oma pessa tagasi tee
või näidata peenrast leitud vihmausse

Meil oleks maailma kõige toredamad lapsed,
need lapsed keda me ilmselt kunagi ei saa

No comments: