2014

Sel aastal, kui sain 18
olin natuke armunud temasse,
sest ta kasutas täislauseid,
kirjutas mulle iga päev
ja teadis, millised laulud mulle meeldivad

Ja pisut olin armunud temasse,
sest ta silmad särasid, kui me tantsisime,
ta kolas minuga kunstisaalides,
kirjutas õhtuti tähtedest ja hambapesust
ning riputas kohvikus mu mantli nagisse

Ja olin päris palju armunud ka temasse,
sest ta vedas mind mööda madalaid keldribaare,
hoidis tänaval käies tugevalt ümbert kinni,
jooksis läbi vihma, lillekimp käes
ja tekitas tunde, et mu jalad ei puutu iialgi maad

Ja olin veidi armunud temasse,
sest talle meeldis õhtuti jalutamas käia,
istuda üleval hommikul kell neli,
kuulata mu luuletusi,
ja sõita tühja trammiga läbi linna

Ma jätsin oma tunded sinnapaika,
sest päris elus oli temaga imelik koos olla
ja mulle ei meeldinud talle otsa vaadata

Ja ei üritanud midagi,
sest ma polnud üldse selline tüdruk,
kes võiks talle meeldida,
mis sest, et need silmad aina särasid

Ja otsustasin olla ainult sõber,
sest ta oli minust noorem
ja sai ümbert hoida ainult siis,
kui vahel harva leidis aega

Ja polnud ühel hetkel enam armunud ka temasse,
sest mina olin minevikust katki,
aga tema terve elu püsis naeratustega koos

Võtsin hoopis tema,
sest ta oli juba teinud mulle haiget
ja ma teadsin täpselt millised augud see jätab,
aga lootsin ikka,
et mõne kuuga kasvavad inimesed piisavalt,
et olla teineteisele jälle head