Ma olen õnnelik,
et sa ei kasvanud mõnes teises linnas,
käinud mõnes teises põhikoolis
ja jalutanud parema sillutisega tänavatel
et sa ei kuulanud teistsugust muusikat.
olnud loomulik punapea
ja muretsenud kulunud särkide pärast
et sa ei saanud teismeliselt isaks
või abiellunud ruttu,
ega kukkunud hüppetornist peakat pannes surnuks,

sest ainult nii sain ma kohata sind.
Seda kõrvulukustavalt suurepärast sind.