Vaasid

Igal inimesel on elus palju vaase -
on need kõrged ja paksude seintega,
kuhu paneb kallad,
kui lahkunud on keegi armas ja hea.
On need laia suuga vaasid, kuhu korjab suvel
sületäite kaupa karikakraid,
et meenutada lapsepõlve siirust ja soojust.
On need sihvakad ja siledad, kuhu hoolikalt sätib
sügavate tunnete poolt kingitud roosid
ja käib siis iga päev vaatamas,
kas vett ikka jagub.

On veel sada pisemat, suuremat
ja sügavamat vaasi,
iga üks just selleks erijuhuks.
On neid kohe nii palju,
et kui mõni kukub ja puruneb,
saab tema lilled endale uus.

Aga mõni inimene
ei taha kuhjata koju liiga palju asju,
käib üle oma elutoa põranda kikivarvul
ja hommikul diivani seljatoele ronides
imetleb ja argleb oma närbumisohus aasa,
millest jõud ei käi kuidagi üle.