Ma ei tea isegi, miks, aga ma olen praegu nii kohutaval kombel õnnelik selles maailmas ja kõik ajab mind südamest naerma ja mu ümber olevad inimesed on nii ilusad ja head. Olen jälle tantsima saanud hakata ning see teeb elu kuidagi palju kergemaks...
Su peod on jahedad
ja üritavad hoida kõigest väest,
kuid ikka lipsan su haardest,
lõkerdades eemale kaon.
Mis sest, et hästi tunnen end
ja sinu pilk püsib ainult minul,
on see ju kõige lõbusam mäng,
näha, kuis kaotamishirm on sinul.
Aga ma ju nakatan sind naeruga
ja enda ellu kaasa vean,
sest sina hoiad ikka kõigest väest
ja mina seda täiesti kindlalt tean.
No comments:
Post a Comment